Vahakulmu – Arbavere

Minu matka 45. päev, lõpp on lähedal…

Vahakulmu külas jättis mind majutanud perekond minuga väga soojalt hüvasti. 6 a Sandra joonistas mulle pildi ning 4 a Laura kinkis teele kaasa šokolaadi. Nii armas! ♥️

Sandra ja Laura kingitused.
Vahakulmu käsilased. ♥️
Buratiinopeletaja. 😆😆😆

Jõudnud napilt külast välja maanteele, nägin bussijaamas nelja inimest bussi ootamas. Üks proua hõikas üle tee, et kas mina olen see matkaja, kes jalgsi läbi kõikide linnade marsib. Saanud jaatava vastuse, oli tal mulle veel küsimusi. Astusin lähemale ja ajasime mõne minuti juttu, ka teised peatuses seisnud inimesed võtsid vestlusest osa. Üks veel mainis, et kui kopp on ees, siis Tapalt saab Tallinnasse ka rongiga. 😆

44. llinn – Tapa.

Peale paaritunnist jalutuskäiku olingi Tapal, kus üks sõber lubas minuga kohtuda. Helistasin, aga ta ei vastanud. Hiljem messengeris suheldes sain teada, et ta magas veel nii vara hommikul. No jah, nii ma siis teda täna ei näinudki. Jalutasin siis vaikselt läbi Tapa, vahepeal korra peatusin ja sättisin ennast. 🤣🤣 Ilm oli täna 31-kilomeetriseks jalutuskäiguks vägagi sobilik, ei tuult, sademeid, päikest, liiklust ega muid segavaid faktoreid.

Peatusin ja sättisin. 😆

Juba Tapale sisenedes märkasin suuri kollaseid ähvardusi, et linna teisest otsast välja viival teel on sild suletud. Oli valik, kas minna kohe paar km ringi või kui üle silla ei saa, siis 5-6 km ringi. Noo ma riskisin, silla juurde jõudes selgus, et silda polegi! 😨

Ei usu.
Ikka ei usu.
No ikka ei usu! 😆
Polnudki silda! 😨

Arvad, et läksin nüüd suure ringiga? Mkm, remonditava silla (ehk siis lammutatud silla) kõrvalt viis üle jõe jalakäijate sild! 😆

Ainuke korralik bussijaam, kus ma täna jalga puhkasin.
Puhkus metsas.

Midagi põnevat täna ei juhtunud, kõik oli vaikne ja rahulik, peatused olid mul tavapärasest pikemad ja tempo aeglasem, nautisin loodust ja teadmist, et juba mõne päeva pärast on finiš! Oli ka paar helistajat, kellega vesteldes läks tänane üksildane jalutuskäik veidi lõbusamalt. 📞🙂

Kusagil Tapa ja Loobu vahel leidsin omale uued sõbrad, istusid teised nii rõõmsalt tee ääres. Ajasime paar minutit juttu, tegime pilti, siis aga teatasin, et pean nüüd edasi astuma. Nad jätsid minuga jumalaga ning jäid minust sinna maha, tervitama järgmisi teelisi.

Minu uued sõbrad.
Tapmise ja loobumise koefitsendi muutumine reaalajas. 🤣🤣

Kuigi tempo oli täna tagasihoidlik, olin juba kell 15 kohal oma tänases majutuses. Ammuse koolivenna ema ootas mind Arbavere külas, homme hommikul hakkan siit astuma Eesti kõige põhjapoolsema linna Loksa poole.

Ilusat õhtut kõigile! 🙂

Vahakulmu – Tapa – Arbavere.

1 thought on “Vahakulmu – Arbavere

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga