Loksa – Kehra

Tänane pikk matkapäev algas kell 6.00 hommikul -5 kraadi ja kerge lumesajuga. Mind võõrustanud Argo ning tema naine Jaanika ja õde Urve saatsid mind u pool km kuni Loksa kirikuni. Teel sinna muide Urve libastus ja kukkus, mis andis aimu, et väljas on libe. Loodan väga, et Urvega kõik korras, pole kuskil mingit mõra vms. Kiriku juures väike endel, soe hüvastijätt ja nii ma oma viimasele pikale teekonnale asusingi.

Urve, Argo, mina ja Jaanika.

Juba esimese 4 kilomeetriga keeras ilm aga täiesti ära. Hakkas sadama tihedat lund, tõusis tuul, tee oli tänu eilsele lörtsile ja öisele külmale libe, eks ilmataat võtab talvest viimast, homme algab ju kevad! 🤣Tegin bussijaamas peatuse, naelad alla, prillid ette ning teekond võis reipa sammuga jätkuda.

Teel Loksalt välja.
Mõni bussijaam lihtsalt on ilusam, kui teised. ♥️

Esimesed 15 km läksid ülehomsele finišile mõeldes justkui linnutiivul. Kui siis olin jõudnud Tallinn-Narva trassile ja bussijaamas jalga puhkasin, helistas klassiõde Eleen ja tundis huvi, kaugele ma juba jõudnud olen. Ta elab sealkandis ning tahtis mind tee peal kohvi ja võileivaga kostitada. Mõeldud – tehtud, järgmises bussijaamas me kohtusimegi. Eleenil kaasas mees Villi, kuum kohv ja praemunaga võisaiad. Oli meeldiv kohtumine!

Eleen, mina ja Villi.
Lumetuisk Tallinn-Narva maanteel.

Olles siis veel mõned kilomeetrid lumetuisus marssinud, tegin pausi silla all, sest bussijaama polnud läheduses näha. Seal istudes rääkisin vana sõbra Rivoga, kes tahtis minuga mingist punktist Kehrani kaasa trampida. Ütlesin talle, et võtku jäänaelad ja suusaprillid kindlasti kaasa, ilma nendeta suht võimatu käia. Ja kui ma siis silla alt välja trassile ronisin, ei uskunud ma oma silmi – sadu oli lakanud, päike paistis, teeserv sulanud, ilm oli teinud kannapöörde kevade poole. Igatahes kohtusin Rivoga Kuusalu tanklas, samal ajal jõudis sinna ka tuttav Leila, kes samuti oli soovinud minuga veits kaasa käia.

Leila, mina ja Rivo.

Leila saatis meid 5 kilomeetrit, siis tuldi talle autoga järgi. Aa, Leila kaksikutest lapsed palusid mulle üle anda väikese šokolaadi, kuhu oli peale liimitud ise paberist väja lõigatud süda. See oli nunnu! ♥️ Meie Rivoga aga vaatasime peale Leila lahkumist ringi, et kus jalga puhata, märkasin teest u 30 m eemal nagu mingit punkrit vms. Läksimegi sinna, sees olid liivahunnikud ja vana diivan, kannatas veidi istuda küll. 😁

Salapärane koobas.

Kui parasjagu järgmise pausi aeg, toodi autoga Kehrast kaks kohalikku daami. Üks neist, Kaie, on minu jälgija ning juba matka algusest saati oodanud tänast päeva, et tuua mulle omatehtud pirukaid ja kohvi ning minuga ka veidi jalutada. Pirukad olid ülimaitsvad, sõime Rivoga kumbki 2 tükki, lisaks kuum kohv! ♥️

Jana, mina ja Kaie.
Kuum kohv ja soojad lihapirukad. ♥️

7 kilomeetrit neljakesti jalutamist ning olimegi Kehras. Kui päeva esimene pool oli kõva tuisk ja torm, siis viimastel kilomeetritel sai nautida ilusat kevadist ilma. 🌞 Kehra on mu linnade nimekirjas eelviimane, jäänud veel Maardu, kuhu jõuan ma homme peale lõunat.

Aitäh lugemast ja mind jälgimast, natuke kahju, et varsti polegi sul enam midagi jälgida… 😟

Eelviimane linn!!!
Kaunid rongimaalingud Kehras.
Loksa – Kehra.

Kuna tänane matkapäev on nii distantsi kui ilmastikuolude mõttes ekstreemsemate päevade top-3 seas, siis ära blogi õhtul enne kella 9-t oota.

1 thought on “Loksa – Kehra

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga