Narva – Sillamäe

Tere jälle, armas lugeja. Täna oli vaikne ja rahulik päev, erilisi sündmusi ei olnud. Ilm oli jalutamiseks ideaalne, polnud ei tuult ega päikest, ei lund ega rahet, temperatuur oli -12, väga mõnus oli astuda.

Ei mingit surra-murrat! 😆😆

Kogu päev tundus nagu pühapäev, poole päeva pealt meenus, keegi rääkis, et al tänasest pandi Eesti lukku. Mida see iganes ka ei tähendaks, liiklusele mõjus see hästi! 😆 Tänased külastatavad linnad olid Narva-Jõesuu ja Sillamäe.

Narvast liikusin Narva-Jõesuusse piki maanteed, mis lookleb piki Narva jõe kallast. Narva jõgi on teadupärast nii Eesti kui Euroopa Liidu idapiir. Imelik oli seista seal jõe kaldal ja vaadata u 200 m kaugusel üle jõe olevat metsa ning mõelda, et seal ongi lõputu Venemaa.

Selline oongi Eesti-Venemaa piir ehk siis EL idapiir. Ei traataedu, püssimehi ega kahureid, lihtsalt jõgi ja mets…

Kuigi kohati oli tunne, et see impeerium laiub ka siin pool jõge. 😆 Nägin mitmeid ausambaid ja mälestusmärke, mis püstitatud ENSV ajal ning mis ülistasid NSVLiitu ja punaarmeed. Ka paljud sildid ja kirjad olid vaid vene keeles, eile (ja ka täna) nii Narvas kui Narva-Jõesuus kõnetatud inimesed mõistsid vaid vene keelt. Mitte et ma midagi halvustaks, aga lihtsalt nii on sealkandis lood.

Narva tundus huvitav, sellega peaks kunagi lähemalt tutvuma.
Mälestusmärk Nõukogude Eesti vabastajatele.
Piiripost ja mina.
Ja ka Narva-Jõesuu ootab tagasi! 🤣🤣

Teel Narva-Jõesuust Sillamäele silmasin juba eemalt huvitava kujuga vana ja jämedat mändi. Lähemale jõudes oligi huvitav puu. Kõik puu oksad olid täis seotud naiste sukapaelu või lihtsalt mingeid linte, ilmselt mingi kohalik pulmakomme. Ühtegi kirja ega viidet kuskil näha ei olnud, nii ma tegingi mõne pildi ja astusin oma teed.

Viimased 10 km kuni Sillamäeni astusin sama teed, mis eile Narva minnes. Seekord oli tee allamäge ja tuul puhus tagant, seega lõpp läks kiirelt. Pealegi helistas just siis mulle kunagine klassivend Kaido, kellega pole väga palju aastaid suhelnud, jutuajamine temaga kiirendas kohalejõudmist veelgi. Majutuse organiseeris mulle Sillamäele kunagine kolleeg Signe, kes muide koos oma abikaasa Ainiga peab Toilas Pargi kohvikut. Ta sõbral Priidul Sillamäel paar külaliskorterit, millest üks anti tänaseks ööks minu käsutusse. Lisaks tõi Signe mulle siia ka omavalmistatud söögi, kartulipuder ja kotletid, magustoiduks pannkoogid. Mmmm….. Head isu mulle ja ilusat õhtut sulle! ♥️

Priit, mina, Signe ja Ain.
Nõukogude mälestusmärk Sillamäel.
Narva – Narva-Jõesuu – Sillamäe.
Loominguline! 😁

1 thought on “Narva – Sillamäe

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga