Torma – Kallaste

06.03.2021
34. matkapäev. Planeeritud: 40 km (Käidud: 40,3 km)
Külastatav linn: KALLASTE (32)
Kokku käidud: 1211,6 ehk 69,9%

Tänane hommik oli vaikne ja rahulik, kuna pikk tee oli ees, siis alustasin igaks juhuks enne kukke ja koitu, asusin teele kell 6.00. Tõotas tulla taas ilus kevadine päev, taevas oli selge, ilm tuulevaikne, vaid kõver kuu passis taevas ja oli mulle saatjaks hommikuhämaruses. Kuna aga iga päev on praegu eelmisest veidi pikem, siis valgeks läheb juba päris vara. 6.30 nägin juba ka teed enda ees ja 7 paiku hakkas päike puude vahelt piiluma.

Start kell 6 hommikul.
Esimesed päikesekiired kella 7 paiku.

U 6-7 km Tormast Mustvee suunas märkasin tee lähedal üle kraavi 1,5 m kõrgust kivist obeliski. Esmapilgul pidasin seda geodeetiliseks punktiks, aga lähemal vaatlusel oli see siiski midagi muud. Kivisse oli raiutud rist ja mingi tekst, kahjuks ei suutnud ma välja lugeda, mis seal kirjas võiks olla. Kui keegi teab, millega tegu või suudab selle teksti fotolt välja lugeda, võib mulle messengeri kirjutada.

Kusagil Torma ja Mustvee vahel.

Edasi kulges mu tee Mustvee külje alt mööda Kallaste poole, mis oli tänane külastatav linn. Ah jaa, enne, kui hakkasin Tartu – Jõhvi maanteed mööda lõunasse astuma, külastasin Mustvee Olerexi. Seal müüja mainis, et kui varahommikul Tormast tööle sõitis, siis imestas, et keegi sellisel kellaajal mööda maanteed kõnnib. Minuga kohtudes tundis ta aga minus ära selle hullu matkaja, olla vist FB-s näinud miskit minu kohta. Kahjuks ei taibanud ma temaga ei pilti teha ega ta nime küsida, küll aga lubas ta edaspidi hakata mu blogi lugema. Nii et tervitused sulle, hea Olerexi müüja! 🙂

U kilomeeter peale seda kohtumist põikasin korra metsa vahele, noh teate küll, seda asja tegema, ja märkasin pildilolevat silti. Minu pähe see ei mahu, et nii elementaarset asja peab suurelt kirja panema ja veel kaameraga ka ähvardama! Tõsi, täna millalgi hiljem märkasin metsa all kraavis kahte prügikotti. Eks mõni põmmpea vaatas, et keelavat silti pole, ju siis on sobiv koht prügi mahapanekuks. 🤦‍♀️

21. sajand…

Olles just metsast välja karanud ja taas teele asunud, peatus üks auto, kust väljunud naine teatas mulle, et tema koos sõbrannaga plaanivad mulle täna tee peal sooja suppi pakkuda. Mitte et ma kõndimise ajal kangesti süüa tahaks, aga kuna osade inimeste lahkus ja osavõtlikus on nii südantsoojendav, siis piinlik oleks keelduda. Nii me siis kokku leppisimegi, et kohtume paari-kolme tunni pärast mõnes teele jäävas bussijaamas. Vahepeal muide jõudsin taas Tartumaale, kus ma selle matka raames juba olnud olen.

Jälle Tartumaa… 😨

Olles Tartu – Jõhvi maanteelt maha keeranud Kallaste poole ületasin Omedu jõe, nägin kõrget endist piirivalvetorni, kuhu otsa ronida ei saanud, nägin isevärki saane mööda jääd sõitmiseks, millel vaid hobused või mõni muu jõuallikas eest puudu ja rääkisin ühe kohaliku kaluriga, kes tuli just soome kelguga jää pealt kalalt ja ütles, et jää on u 20 cm paks.

Omedu jõe suue Peipsi järve.
Peipsi saanid.

Helistaski Taimi (see eelpool mainitud supipakkuja) mulle mõni aeg hiljem ja siis määrasime kohtumispaigaks Piibumäe bussijaama. Sinna jõudes oli mu üllatus suur, Taimi ja tema sõbranna Inga juba ootasid mind ning laud oli kaetud väga rikkalikult! Supp, pirukad, banaanid, šokolaad, termosega kohvi, võileivamaterjal, seal oleks söönuks saanud kolm matkajat, kes pole kolm päeva süüa saanud! 😆😆😆

Mina pidulauas. 😁
Taimi, mina ja Inga.

Enne Kallastele jõudmist meenus, et üks ammune tuttav tahtis minuga linnapiiril kohtuda. Saatsin talle siis pildi Peipsiääre valla sildist, et talle meenuks mu tulek. Mees vastas, et ta ise hetkel Soomes, ei pääsenud sealt tulema, küll aga lubas oma esindajad saata! 😆 Kui Kallaste linnasildiga parasjagu endlit tegin, peatus üks auto, kus sees mees, naine ja tagaistmel 3 last. Arvasin, et need ongi esindajad, aga võta näpust, hoopis minu jälgijad, kellel minu leidmise üle hea meel oli. Ütlesid, et vahva värk, soovisid edu ja jõudu ning kimasid edasi. Kohe seejärel peatus auto, kus oli sees päris esindaja, minu sõber Olev saatis minuga kohtuma oma sugulase Eero. 😁 Jälle lendas autost välja termos teega, mis fännidel ja jälgijatel minu jaoks alati kaasas on 🍵, puhusime Eeroga veidi juttu, tegime koos ühe pildi ja avaldasime lootust, et äkki kohtume homme veel.

Mina ja Eero.

Ja lõpetuseks, ei osanud seda jutu sisse kuidagi põimida, aga kui hommik oli selge ja vaikne, siis viimased kilomeetrid marssisin küll Peipsiääre jumalate viha all! ⚡🌊🔥🌋 Taevast sadas alla kõike, mis vähegi võimalik- vihma, lund, lörtsi ja rahet! Lisaks veel tugev vastutuul, nii et kõik see kraam tuli mulle otse näkku! Aga ma olin vapper, Nublu prillid ette, sall nina peale, kapuuts pähe ning olengi taas õnnelikult oma majutuses.

Aitäh lugemast, kohtumiseni homme! ♥️

Minu tänased peatuspaigad.
Torma – Kallaste.
Mina Kallastel.
Läbisõit 5 nädalaga 1200 km. 😁

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga